Teabeameti viis endist töötajat mõisteti süüdi

„Riigisaladuse enda kaitsmiseks pole mõistagi võimalik täpsustada, mis riigisaladusega oli tegu,“ ütles Ombler. Tema sõnul oli tegu Teabeameti tööga seotud dokumentide ja andmekandjate avalikustamist isikutele, kellel puudus riigisaladusele juurdepääsu luba ja teadmisvajadus või sellistele isikutele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamist. Ombler lisas, et üks süüdi mõistetu avaldas teavet ka suuliselt. Teabeameti peadirektor Rainer Saks lisas, et Eesti riigi julgeolek avalikustatud informatsiooni tõttu märkimisväärselt ei kahjustunud.

Suurim karistus määrati üksust juhtinud Sergei Bõstrovile, kes sai toime pandud kuritegude eest kokku nelja aasta ja kuue kuu pikkune vangistus. Pavel Kotkinit karistas kohus 3-aastase vangistusega, millest tuleb koheselt ära kanda 11 kuud. Ülejäänud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Sven Randlasele mõisteti karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust, millest tuleb koheselt ära kanda 6 kuud ja 24 päeva.

Ines Piibelehele mõisteti 2 aastat vangistust, millest tuleb koheselt ära kanda 6 kuud ja 10 päeva. Ülejäänud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Süüdi mõistetud kurjategijatest mõisteti ainult tingimisi karistus vaid Lauri Vihulale. Talle määrati karistuseks 2 aastat ja 7 kuud vangistust nelja aastase katseajaga.

Teabeameti peadirektor Rainer Saks ütles, et kuna kurjategijad on süüdi mõistetud ja karistused saanud, ei taha ta kuidagi nende kohta hinnangut anda. „Kuna nad kuritarvitasid ametiposti, on nad kindlasti oma töös ka ebaõnnestunud. Samuti olid nad piisavalt osavad, kuna suutsid oma tegevust pikka aega varjata,“ märkis ta.

Saks lisas, et uurimine kestis kokku pool aastat ja nüüdseks on Teabeamet suutnud oma töökorralduses läbi viia vajalikke muutusi ja tõsisemad probleemid on maandatud. „Kindlasti häiris juhtum Teabeameti tööd omajagu, sest polnud lihtne probleem tuvastada,“ ütles ta. Saks lisas, et ta loodab ja usub, et kohtulahend jääb ka lõplikuks. Saks märkis, et kui kõnealuses kaasuses üldse midagi positiivset näha, siis seda, et Teabeamet on nüüdseks põhjalikult õppust võtnud, kuidas asju korrektselt teha. „Usun, et teist sellist õppetundi meil vaja ei ole,“ ütles ta.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi kaitsepolitseiamet ja juhtis riigiprokuratuur.